Autor: ego

04-02-2010 09:02:03

Karm Kohtumine tänaval

Kedagi ei huvita, et mis saab edasi

Eile õhtul tänaval jalutades, kõndis minu ees vanem meesterahvas, olin temast möödunud ja paar meetrit edasi kõndinud, kui korraks seisma jäin ja tagasi vaatasin: ´´Ta tegi omale ööbimiseks kohta´´.  Ta oli ilmselt kodutu, kuid ei näinud sedmoodi välja, mitte kohe üldse. Ma läksin tema juurde ja küsisin: ´´ Tere, mis teil teoksil´´, tema sellepeale, et: ´´Mis siin ikka, kuskil vaja magada ka´´.  Kuidas siis nii: ´´Kas sul kodu ei ole´´, küsisin sellepeale. ´´Ei ole ja  tööd ei ole, sissetulekut ei ole, naist ei ole ja lapsed on ka hüljanud´´, vastas tema. Ta palus rahu, et saaks uinuda. Ma läksin ja terve tee mõtlesin, kui palju on neid,kes tänavatel magavad. Kas Eesti riik siis ei näe seda. On küll varjupaiku, kuid nendest ei jätku, kodutuid on ju siiski rohkem. Kuidagi peaks ka neid aidata saama.
  Mulle on paljud rääkinud, et nad on ise süüdi, et sellises olukorras, võibolla mõned, kuid kindlasti mitte kõik. Sõber mul ütles, et: ´´Nad on koguaeg täis ja haisevad meeletult´´. Loomulikult, kuskilt on sooja vaja, ehk ongi see ainuke viis. Neil ei olegi riideid, mida vahetada ega ennast kuskil pesta. Nad ei lähe kellelegi korda, neil lastakse elada nii nagu oleksid nad ´´MITTEKEEGI´´. Kunagi olid nemadki ehk maksumaksjad ja sai sellega tublisti hakkama, kuni teatud ajani, siis pidid vaatama, et riigile mitte võlgu jääma, nüüd võiks riik neilegi vastu tulla ja neid aidata.

ego