Autor: Liiz

22-02-2010 18:44:16

Kellel on õigus kritiseerida?

Paljud arvavad ,et neil on õigus kritiseerida,kuigi ise pole juures olnud ja sellist olukorda kogenud. Siin räägin ma kahest juhtumist mis on minuga aeset leidnud. olenemata neist,tean ma ikka,et minul pole õigus kritiseerida.

See küsimustekkis mul seoses sellega,et olen märganud, kui tihti on olnud lugusid sellest,kuidas kedagi on üritatud vägistada. See oleks just kui normaalne, siinsesühiskonnas. Tihti,selle asemel,et lugeda, kui kahju,loeme me,et ise oli
süüdi,et provotseerisid. Kuid, kas need inimesed teavad täit tõde mis jutus. Ei
saa teada,sest neid polnud juures. Miks me siis kritiseerime inimesi. Kas meil
on selleks õigu?
Olen ise olnud kaks korda sellise olukorras.Politseisse ei pöördunud kummalgi korral. Esimesel vb sellepärast,et olin siis veel noor ja hirmul.Olin 14 siis. Asusin ühes külas.Olid jaanipäeva pidustused, läksime sõbrannaga eemale jalutama. Kui see, peaaegu juhtus. Olin kiire ja sain end lahti rebida ja eest ära joosta,samal
ajal karjusin appi ja tüübid ehmusid ja lasid ka mu sõbanna lahti.( Kuid siiani
imestan,et keegi ei kuulnud mind,polnud me ju inimestest nii kaugel, või oli
see tõesti nüüd eestlaslik ükskõiksus, mis nende ümber toimub) Pääsesme
mõlemad.Meil mõlemal polnud make-upi peal, riided olid mõnusad soojad, seega
tekib küsimus MIKS?
Teine juhus onsee, kui  olin klubis.Meile seltsiks,olid hea tuttava sõbrad.Kutsusid meid pärast klubi enda juurde.Lihtsalt istuma, kuni auto pidi meile jägi tulema.Sõbranna ütles,et klubi pannakse kinni ja miks
mitte minna sooja, nagunii elas see üks tüüp lähedal sellele klubile.(tüüpe oli
2).Kuid ma polnud algul ikkagi nõus.Miski minu sees ütles ei. Kuid kas ma siis
kuulasin ennast.Andsin selgesti mõista. Mis andsin mõista,pigem ütlesime,et see
vaid sõbralik istumine ei midagi muud.Nii see siis juhtus.Minu sõbranna
mõtles,et oh pandav tüüp ,et miks mitte.teises toas nad siis seda tegid. Mina
olin kahekesi selle tüübiga seal toas. Kuni ta lükkas mu vägisi voodi nurka ja
surus oma keha raskusega peale ja hoidis suud kinni. Mäletan vaid ,et olin nii
ehmunud,et ainuke asi, mis mu suust tuli oli ei. ma ei mäleta, palju kordi ma
seda ütlesin aga palju.Kuid, ta ei lõpetanud. mäletan hetke, kui ma tundsin,et
tema paljas "mehe au" vastu mu paljast alumist osa läks. Ma ei tea, kust
võtsin sellise jõu aga igatahes, nii läks ja ma sain ennast vabaks rabeleda.
Võibolla oli selle põhjus see,et mees oli juba nii erutunud,et  muutus kiirustades lohakaks ja mina ehmatusest
tugevamaks.Igatahes saades mehe oma pealt maha, kiiresti riided selga ja
jooksin alla . Selle kolina peale oli ka mu sõbranna kõrval toas reageerinud ja
jooksis mulle järgi. Küsis:" mis on" ma ütlesin,et "lähme kohe minema".Kui ta oleks sinna otsustanud jääda,oleks ma kas või üksi minema läinud.
Kuigi olen olnud
2 korda sellises olukorras, leian ma ikkagi,et mul pole õigus kritiseerida. Iga
olukord on erinev. Kas sina leiad ,et sinul on õigus kritiseerida? Hetkel oli
jutt küll konkreetsest teemast aga võime rääkida ka üldisemalt.

Liiz