Autor: giizhu

24-02-2010 00:45:47

SUITSETAMINE: JAH VÕI EI??? Suitsunurga laemaa!!!

Kas sa ikka tead kõike suitsetamisest ja selle mõjudest?

[u]Miks me suitsetame?[/u]
Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusestloobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisimuutmine.
Nikotiinisõltuvus on teine põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral… Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaaži kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting.
[u]Üldist infot tubakatoodete kohta[/u]
[i][u]Suitsetatavad tubakatooted:[/u][/i]
Sigaretid,paberossid,sigarid,sigarillod,piibutubakas,vesipiibutubakas,bidi,kretek
[i][u]Suitsuvabad tubakatooted:[/u][/i]
Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha)
Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska)
Põsktubakas e. närimistubakas
Mokatubakas
Suutubakas
Huuletubakas
[i][u]Tubaka tarbimise mõjud:[/u][/i]
Hingamisteed – bronhiit, kopsuvähk
Vereringeelundid – vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt)
Seedeorganid – mao talitlushäired, maohaavand
Suuõõs – paradontoos, suuõõne vähk
Nahk – kiire vananemine, jumetus
Suguorganid – viljatus, impotentsus
Inimloode – enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis
Psüühika – sõltuvus
Tervisekaotus – lühendab eeldatavat eluiga
[i][u]Eestis vähetuntud sigaretid:[/u][/i]
[b]Bidi[/b]– maitsestamata ja maitsestatud filtrita sigaretid, mida suitsetab 800
miljonit inimest Indias. Tubakas koos maitseainetega (mentool, mango,
vanill, kirss jt) on keeratud eebenipuu lehte. Sigaret sisaldab 3x enam
CO ja nikotiini ning 5x enam tõrvaineid kui tavaline sigaret
[b]Kretek[/b]– toodetakse Indoneesias (nelgisigaret), sisaldab tubaka segu igihalja
nelgipuu viljaga. Kretekis sisalduvat eugenoli kasutati 1880. aastatel
astma raviks, praegu parfümeerias ja stomatoloogias. Sigaretid
sisaldavad samuti suuremal hulgal tõrva, CO-d ja nikotiini
[i][u]Närimistubakas[/u][/i]:[b]
Beetel[/b] – valmistatakse ex tempore beetelipipra lehtedest, lisades lubjapiima (lagundab lehe kudesid ja vabastab eeterlikke õlisid), areekapähklit (sisaldab narkootilise toimega alkaloid arekoliini), tubakat, parkaineid (gambiir, katehhu), beetlipipra õisi, mis kõik rullitakse kokku                                        Tarbimislevik: Lõuna- ja Kagu-Aasia, Aafrika, Okeaania
[b]Nass[/b] – valmistatakse tubaka, lubja, puutuha ja puuvilja õlide segust
Tarbimislevik: Iraan, endise NL lõunapoolsed vabariigid
[b]Snuff[/b] – niisutatud nuusktubakas
EL-s ainsaks tootjariigiks Rootsi, mujal Kanada (1% tarbijaid), Venemaa, USA, LAV
Toime – nikotiinisõltuvus, suuõõne haigused (vähk, hambakaaries jt), pankrease vähk, diabeet, SVH
Vähihaigestumise risk oleneb toote nitrosoamiinide sisaldusest, mis Rootsis toodetud produktil on madalam võrreldes teiste riikidega
[b][u]Mida suitsetamine teeb sinu organismiga[/u][/b]
[i][u]Süda ja veereringeelundid[/u][/i]
Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see
põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab
südamelihase infarkti ohtu.
[i][u]Hingamisteed ja kopsud[/u][/i]
Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab
hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja
kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse
kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit
põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline
tegevus muutub võimatuks.
[i][u]Seedeorganid[/u][/i]
Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini
maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja
tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk.
[i][u]Toitumine[/u][/i]
Vähendab söögiisu
[i][u]Kesknärvisüsteem[/u][/i]
Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal
[i][u]Suguelundid[/u][/i]
Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamises[i][u]t
Viljakus[/u][/i]
Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet
[i][u]Mõjud lootele[/u][/i]
Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega
[i][u]Psüühiline sõltuvus[/u][/i]
Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus
[u][i]Füüsiline sõltuvus[/i][/u]
Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse
[u][i]Mõjutused psühhosotsiaalsele käitumisele[/i][/u]
Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele
[u][i]Surmajuhtumid aastas[/i][/u]
Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud
tulekahjudes
[u]Passiivne suitsetamine[/u]
Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse.Passiivsed suitsetajad on näiteks lapsed, kelle juuresolekul vanemadsuitsetavad.Seda,
et passiivne suitsetamine võib olla sama kahjulik kui suitsetamine,hakati kahtlustama pärast seda kui selgus tõsiasi, et Suurbritannias haigestusid suitsetajate toakoerad sagedamini kasvajalistesse haigustesse kui mittesuitsetajate omad. Passiivne suitsetamine põhjustab lastel sagedamini hingamisteede infektsioone, suureneb risk haigestuda astmasse. Lapsed ise tubakasuitsuga kaasnevaid ohte ei teadvusta ega püüa end ka nende eest kaitsta. Kui laps viibib 80% ajast kinnises ruumis ja hingab suitsu sisse, tekitab see tal harjumuse ja hiljem sõltuvuse.
Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt. Õhu kvaliteet ruumis, kus on viibinud suitsetaja, püsib halb veel kaua pärast suitsetaja lahkumist.
[b]
[/b]
[b][/b]
[b][/b]

giizhu