Autor: kleopatra

03-03-2010 13:52:57

Õõvastav kohtumine LIPUTAJAGA

Juhtum,mis mind ettevaatlikumaks muutis...

Ärkasin äratuskella peale. Ees ootas tavaline argipäev, kool. Tavaliselt ma ei taha nii vara ärgata, kuna mulle meeldib kaua magada, kuid kool sundis.Aega oli bussini pool tundi, seega sättimiseks oli suhteliselt vähe aega. Kui olin ennast korda seadnud ja söönud, oli aeg hakata bussijaama minema. Väljas oli lumine ja tuiskas, hommikud olid sell kellaajal veel pimedad. Kuna elasime maal, siis oli vaid paar koolilast kes minuga ühes bussijaama bussi ootama seadsid.Lõpuks  jõudiski buss linna. Koolini oli 2 km jalgsi kõndimist. Mõtlesin endamisi,et mis see siis ära ei ole, saan aega parajaks teha, kuna tunni algusein oli veel aega. Muidugi kui väjas oleks valgem olnud poleks midagi hullu olnud,veidi kõhe oli üksi pimedas kõndida, kuna otsetee oli mööda nurgataguseid ka veel. Nii ma siis kõndisid veidike maad, kui järsku kuulisn kusagilt mingisugust ähkimist ja sosinat. Vaatasin ümberringi, ei näinud midagi, kuid hääl pidi ju kusagilt tulema. Väjas veel pime ka, proovi sa midagi näha. Hakkasin siis edasi astuma, kui kuulsin häälitsust juba lähemalt. Ehmatuseks nägin endast mõne meetri kaugusel meest, kes seisis ja vaatas minupoole, ise omaette pomisedes. Mina muidugi ei tenud sellest välja, et ehk mõni mööda mineja. Kuid oh häda! Mees  hakkas minu järel kõndima.Hakkasin sammu kohe kiirendama, et jõuda valgustava laternani, ehk siis näen paremini, kes ta on. Kui olin valguseni jõudnud pöörasin ma ennast ümber ja nägin meest pikas mantlis, kes ennast mind häbenematta rahuldas. Ma ehmusin nii ära ja hakkasin jooksma. Ta jooksis minule järele! Tundsin kuidas mu süda lõi aina kiiremini, olin enadast ikka väga väljas. Õnneks ta ei jõudnud mulle enam  järele, jäi seisma ja vahtima. Sain rahulikult kooli minna. Mõned korrad oli ta veel mind seal jälginud, kuid arvan, et salaja, kuna rohkem ma temaga õnneks kokku ei puutunud. Teist kaudu ma ei saanud kooli minna, kuna siis oleksin hilinenud. Järgmistel kordadel ootasin ma oma koolikaaslased bussijaamas ära, et koos kooli minna. Üksi ma enam ei julgeks kunagi sealt kõndida, kuna see sama liputaja võis seal endiselt varitseda.

kleopatra