Autor: Liiivia

08-03-2010 16:46:01


Valjuhäälne mõtisklus


Kuna mina, naiivne tütarlaps, vaatan asju oma mätta otsast, mõtlesin , et paneks need ka kirja.


Miks elame nii, et unustame teised? Miks elame nii, et tunded ei oma tähtsust? Olla ise ja mitte hoolida teistest, see väib alati lihtsam. Mitte miski ei oma tähtsust, elu on lootusetu ning mõttetu, seda eriti siis, kui olla üksi.
Teeme kõike vaid endale, milleks? Selleks, et siiski hiljem üksi olla?
 
 
[u]Vihm[/u]
[u][/u] 
Ärkan keset ööd üles,
Sest kuulan vihmapiiskade
Rasket kukkumist aknalauale.
 
Teen silmad lahti ning
Näen, et oled minu magamistuppa
Hiilinud. Ka sina kardad.
 
Kardad ees ootavat tormi,
Mis on võimsa jõuga.
Jõuga, mis purustab kõik.
 
Kõik meie unistused,
Lootused ja soovid.
Soovid olla koos.
 

Liiivia

Unikaalseid vaatamisi (110) | Vaatamisi kokku(251) | Kommenteeritud(1)

Teata autoriõigusi rikkuvast artiklist vajutades SIIA!

Viimased kolm kommentaari

Bla moderaator

08-03-2010 17:09:22


Miks pole pildil allikat all?

Sobimatu kommentaar


Lisa kommentaar

Autor:
Sisu:
Palun sisesta turvakood:

>>VEEL SAMALT AUTORILT

5 nippi kuidas näha välja ja tunda end SEKSIKALT.
5 väga lihtsat nippi ;) >> Loe edasi
Jutt jutu järel.
:) Vahel on vaja fantaasia lendu last, parim võimalus on see :) >> Loe edasi
Tükike sulavat lund.
Kõigil meil on olnud vähemtäiuslike päevi. Paljud on öelnud, kui lugeda neid luuletusi,... >> Loe edasi