Autor: Kanne

30-03-2010 17:05:41

Runaway love. # 2

Järjejutu "Runaway love" 2.osa

[b]''Kätlin?'' [/b]küsis see poiss. [b]''Martin?'' [/b]küsisin mina. [b]''Tule peale.''[/b]ütles poiss. Kõndisin teisele poole autot, istusin ette. Martin vajutas gaasi. [b]''Kuhu sa minna tahad?'' [/b]küsis ta. [b]''Koju. Kelmi tänavale.'' [/b]ütlesin. [b]''Oo, ma elan selle tänavast kaks tänavat edasi.'' [/b]ütles ta ja vaatas mulle otsa.
[b]''Kuule, mis eile juhtus?'' [/b]küsisin, sest ma tahtsin teada saada.
-------------------
Martin vaikis ning juhtis autot edasi. Ta jälgis autoteed. [b]''Vasta mu küsimusele!'' [/b]ütlesin. Ta vaatas korraks mind ning siis jälle autoteed. [b]''Mis eile juhtus?'' [/b]kordasin enda küsimust. [b]''Me..noh, tegime suurte inimeste asja.'' [/b]rääkis ta lõpuks. [b]''Mida?!'' [/b]vajus mul suu lahti. [b]''Kas sa nagu kondossi ka kasutasid? Miks me seda üldse tegime? Kurat, vana sa oled üldse?'' [/b]pommitasin teda küsimustega.
[b]''Kasutasin ja me olime mõlemad täis. Mina rohkem tegelt. Ma olen kaheksateist, saan üsna kohe üheksateist.'' [/b]rääkis ta mulle. [b]''Tead, ma olen üldsegist neliteist.'' [/b]rääkisin mina temale.
Ta ei vastanud vaid jälgis autoteed. [b]''Ma ei usu, et sa kasutasid kondoomi.'' [/b]rääkisin. [b]''Võib-olla ja , võib-olla ei. Päris täpselt ma ei mäleta.'' [/b]sõnas
ta. Ma ei teadnud enam mida teha. Ühel hetkel oleksin tahtnud autost
välja karata või siis enda küüntega talle kallale karata.
Kumbagi neist ma ei teinud, vaid istusin edasi ja ootasin kuni ta mu tänavale viib. [b]''Ja kui sa nüüd seda ütlesid, võin ma ju rase olla! Raisk küll.'' [/b]olin vihane. [b]''Rahune, kui oled, siis sa teed aborti.'' [/b]rääkis ta täiesti rahulikult nagu tema teeks otsuseid kui nii oleks.
Vaatasin
teda vihase näoga. Näha oli juba tuttavaid maju. Lõpuks jõudsime minu
tänavale. Ta peatas auto ning ma väljusin. Lükkasin ukse kinni ja ta
sõitis minema. Vaatasin seda autot senikaua kuni see mu silmapiirilt
kadus.
Pöörasin ümber, tegin värava lahti. [b]''Jou nolk!'' [/b]karjus meie klassi või tegelt kooli suurim ülbik. [b]''Haise minema.'' [/b]ütlesin ja kortsutasin kulmu. [b]''Ah, et tuled mölisema?'' [/b]liikus ta mulle lähemale.
[b]''Tead tulen jah. Ükskord viskab minul ka kopa ette kuidas sa käid ja vingud mu kallal. Ela oma elu, ühikarott!'' [/b]sain
ma tigedaks. Tegelt ma olin juba seda. Ta vaatas mind ehmunud näoga,
taganes ja pööras selja. Ta hakkas süngelt ja enda rõvedat naeru
naerma. Hetkega hakkas ta jooksma.
Muigasin ning kõndisin
väravast sisse. Tegin maja ukse lahti ja sisenesin. Võtsin jalanõud
jalast ära. Otsekohe jooksen trepist üles enda tuppa magama. Olin
väsinud kõigest.
-
Hommiku ärkasin sõnumi piiksumise
peale üles. Nimelt mu telefon piiksus, mis andis märku, et mulle on
sõnum saadetud. Võtsin telefoni kätte, aeglaselt vajutasin rohelist
nuppu, et see avaneks.
[u]Kätu, on sinuga ikka kõik korras? Elad ikka? Kus sa eile olid, et ei vastanud mu kõnedele?Vasta! Kevin.
[/u]Oli sõnumis. Mida ta tahab minust? Meie vahel pole enam midagi. Kas ta ei saa aru sellest?
[u]Minuga on korras. Peol olin ja sorri, et ei vastanud, ei teadnud sellest mitte midagi. Käts. [/u]
Püüdsin
vähegi viisakas olla selle sõnumiga, et mitte valada enda viha jälle.
Saatsin selle ära. Paari minuti pärast tuli uus sõnum.
[u]Pean sinuga kokku saama. Tule kooli ette, kohe. [/u]
Seisnes
nüüd seal. Ma ei vastanud midagi, hakkasin kohe tegutsema. Loomulikult
ma läksin, sest tahtsin teda näha, tahtsin et ta mind kallistaks ja
suudleks. Tahtsin ta häält kuulda ja neid sõnu, et seda - sõprade värk
- ei kordu enam.
Vahetasin kähku riided, tegin endale meigi ja
kammisin juuksed. Panin telefoni taskusse, igaksjuhuks ka võtmed. Olin
valmis. Läksin enda toast välja, alla koridori. Panin jalanõud jalga ja
sügisjope selga.
-
Koolimaja ette jõudes oli ta juba seal. Kõndisin talle aina lähemale, mitte väga lähedale. [b]''Hei.'' [/b]sõnas ta. [b]''Tere.'' [/b]ütlesin ükskõikselt. [b]''Palun lepime ära. Seda ei juhtu enam.. Ma hoolin sinust väga. Armastan ka. Ma ei suuda ilma sinuta. Palun sind.'' [/b]rääkis ta mulle. [b]''Kuidas ma saan sind uskuda? Kuidas? Sa jooksed ju jälle sõprade juurde ja jätad mind kuhugile nurka.'' [/b]õigustasin.
[b]''Ei. Seda ei juhtu.'' [/b]rääkis tema. Ma ei uskunud teda, kuid.. [b]''Ma pean mõtlema.'' [/b]ütlesin
ja pöörasin ümber. Hakkasin minema kõndima, aga ta kargas mulle ette ja
suudles mind. Sain tunda tema pehmeid huuli, mida ma pole juba kaua
aega saanud.
Igatsesin neid hetki mil ta mind suudles ja kallistas.
Tõmbusin eemale, astusin sammu kõrvale ning kõndisin tagasi koju.
------------
 
 
**
*Autoriõigused olemas.
*4422 tähemärki kasutatud. Vaja vähemalt 1000.

Kanne