Autor: Kanne

31-03-2010 19:38:57

Runaway love. # 3

Järjejutu "Runaway love" 3.osa

[b]''Ei. Seda ei juhtu.'' [/b]rääkis tema. Ma ei uskunud
teda,
kuid.. [b]''Ma pean mõtlema.'' [/b]ütlesin ja pöörasin ümber.
Hakkasin minema kõndima, aga ta kargas mulle ette ja suudles mind. Sain
tunda tema pehmeid huuli, mida ma pole juba kaua aega saanud.


Igatsesin
neid hetki mil ta mind suudles ja kallistas.


Tõmbusin eemale,
astusin sammu kõrvale ning kõndisin tagasi koju.


---------------


Terve tee koju minnes mõtlesin ma kas ütlen 'jah' sõna või 'ei' sõna.
Kuid vastust ma ei saanud.


Enne kui kodu lähedale jõudsin, leidsin ma enda taskust raha. Mõtlesin
minna poodi midagi head osta. Isu tuli. Kõndisin poe poole, see on siin
ligidal.


Poest ostsin endale Geisha šokolaadi, coca-cola, orbiti nätsu ja
krõpsud. Maksin arve ära ning lahkusin poest. Hakkasin kodu poole
kõndima. Koju jõudsin kuue minutiga.
''Tere. On keegi kodus?'' karjusin.

''Ära lõuga!'' karjus isa
mulle. Võtsin jalanõud jalast ära. Läksin enda asjadega suurde tuppa. ''Jou, vend.'' ütlesin vennale. *
Vend - Sass Virok. Neljateist aastane poiss. Tõmmu nahaga, vormis ja
soeng on nagu Justin Bieberil.


Silmad on helesinised nagu emal. Pole tüdrukut, ega pole ka eriline
sebija. Rohkem peoloom.* ''Jou jou.'' vastas

ta mulle. ''Krõpsu tahad?'' küsisin
talle otsa vaadates. Vend vahtis Top Geari kordust ega pannud vist minu
küsimustki tähele.
''Kuuled ka? Krõpsu tahad?'' kordasin
enda küsimust. ''Ah ja. Ikka.'' rääkis
ta kohe. Ulatasin talle lahti krõpsupaki mille tegin äsja lahti. Ta
võttis peoga. ''Õgard!'' ütlesin.
''ise pakkusid.'' sõnas ta
mulle. ''Ma tean, ma ütlesin seda
meelega.'' rääkisin. Kõndisin minema enda tuppa.

Vannitoa ukse juures nägin isa. ''Kus
ema on?'' küsisin. ''Magab, ta
on väsinud.'' imestasin. Oi pekki, homme on esmaspäev. Kõndisin
edasi enda tuppa, panin asjad voodi peale ja läksin koti juurde. Võtsin
kotist välja päeviku, et vaadata mis homseks õppida.

Bioloogias, vene keeles, matemaatikas, eesti keeles, inglise keeles on
õppida. Nii palju. Panin päeviku kinni ega mõtlenudki õppida. Saan kahe
või ühe, siis saan. Ei koti eriti.

Võtsin coca-cola kätte ja nätsu ka, panin need lauale. Tõstsin läpaka
kaane üles, liigutasin puutetundliku hiirel näpuga. Logisin ennas
messengeri sisse. Mind lisas messengeri Martini nimeli tüüp. Võtsin
selle vastu, kohe ta hakkas minuga rääkima.
Martin.
Sa oled kena tips. ütleb: hei kenadus.

Käts , nõme päev. ütleb: kes sa oled ? mingi ufo vä ?

Martin. Sa oled kena tips. ütleb: See sama Martin kellega sa öö
veetsid.

Käts , nõme päev. ütleb: kao minema . sa oled nõme inimene ! mina
seda asja poolikuks ei jäta , lähen teen rasedustesti . rase mina ei
taha olla , vähemalt veel . : )))))

Martin. Sa oled kena tips. ütleb: Tohoh, ma just lootsin, et see
areneb meil. Mm.. Rrr..

Käts , nõme päev. ütleb: mul üks hea ettepanek sulle

Martin. Sa oled kena tips. ütleb: Noh,

Käts , nõme päev. ütleb: blcoki tahad ? ja siis ma kustutan su enda
msn'ist ära ka . : )

Martin. ütleb: Ei taha, kuule, ole nüüd! Ma niisama jamasin. Aga mina
ka seda asja poolikuks ei taha jätta, aga isa võiks küll olla. ^^

Käts , nõme päev. ütleb: maailmas on veel neiusi või siis juba naisi
sinu jaoks .
Panin
talle blocki peale, aga ära ei kustutanud veel. Messengeris keegi muu
minuga hetkel rääkima ei tulnudki. Käisin reidis läbi, twitteris ja
orkutis ka. Kuna vend tõmbas kunagi mulle läpakasse Counter-Strike siis
ma läksin seda mängima. Igavusest.
-
Mängisin mängu
senikaua kuni mu näpud varsti lõhkema pidid. Vaatasin kella arvuti
ekraani parema poolses nurgas. Kell näitas 23.56, päris kaua mängisin.
Sulgesin läpaka, vahetasin riided öökleidi vastu, tõstsin kommid mu
voodil ära, enam ma ei viitsinud koolikotti homseid asju panna, panen
hommiku. Kustutasin tule ning läksn magama.
Hommikul ärkasin
isa kõditamise peale üles. Järelikult oli kell nii palju, et pean
tõusma. Hõõrusin silmi unest puhtaks. Tõusin istukile ning vaatasin
isale otsa. ''Panin su kooliasjad ise kokku täna.'' ma imestasin selle peale. Tema ja pani minu kooliasjad kokku? Ta käis mu päeviku kallal.
Noogutasin
ning saatsin ta toast välja. Vahetasin öökleidi teksapükste, valge
T-särgi, millel on traksid küljes ja minnie on peal, kollase pusa
vastu. Kammisin enda lokkis, musta värvi juuksed ära. Tegin endale
kerge meigi.
Täna oli ema hommikusöögiks teinud mannaputru.
Koolis on selle pudru sees mingid rõvedad tükid sees. Läksin laua taha
istuma, ema oli toidu mulle lauale pannud. Võtsin lusika kätte ning
hakkasin sööma. ''Väga hea,'' kiitsin ema tehtud sööki. ''On jah.'' ütles vend.
Sain
söödud, viisin taldriku ära, võtsin koti õlale ning läksin koridori
jalanõusid jalga panema ja enda helesinist värvi sügisjopet selga
panema. ''Sass, tuled ka?' küsisin. ''Jaa! Oota mind.'' hõikas ta mulle. * Kätlin on 14, aga käib 8 klassis, sest ta saab 15. Sass on 14, aga käib 7 klassis, sest ta sai hiljuti 14.*
Vend
kiirustas jalanõude ja jope selga panemisega. Hüüdsime vanematele 'head
aega' ning siis väljusime kodust. Sulgesin enda järel ukse. Astusin
astmest alla ning ma....
Libisesin. Lõin selja vastu kivi äärt
ära. See oli valus. Pisarad tungisid silma, püüdsin neid vähegi tagasi
hoida, aga ma ei suutnud. ''Oh jummel, lähme tuppa.'' ütles vend ja aitas mu püsti. Ta tegi mulle ukse lahti, kõndisin nuuksudes tuppa.
Isa tuli kohe asja uurima. ''Mis lahti?'' küsis ta. ''Libisesin ja nüüd mu selg on täiega valus.'' ütlesin läbi nuuksumise. ''Sass, mine kooli. Sina, aga jääd koju. Mul on täna vaba päev, siis lähme arsti juurde kui sul ikka väga valus on.'' rääkis isa. Sass lahkus, mina võtsin jope seljast ja jalanõud jalast.
Mulle
meenus minu ja Martini värk. Mu vanemad ei tea sellest midagi. Ma ei
tea kas neile rääkida või ei ja.. ma pean Kevinile vastuse ütlema. Oh,
mul on sada probleemi! Kuna ma nendest lahti saan? Keegi pole õietigi
mu sõber, vend on ainus hea sõber mulle. Keegi ei hooli ega armasta
mind. Miks ma üldse sündisin?
Kohati on mul selline tunne, et
ma tapaks ennast nagu eile.. Jookseks jälle raudteele ja ootaks rongi.
Vahepeal oli minuga isa rääkinud, kuid mina.. olin enda mõtetes. ''Ah? Mis?'' küsisin. ''Kas sa üldse kuulasid mind?'' küsis ta. Raputasin pead eitavalt.
Isa ohkas ning viipas käega, et ma temaga kaasa tuleks. ''Ta lõi selja vist väga valusasti ära. Jätame ta täna koju, sa võid nüüd tööle ka minna. Mida sa sahmerdad siin?!'' rääkis isa emale. Tõesti, mida ta sahmerdab. Ise on ta veel sekretär.
''Olgu.'' sõnas
ema ja lõpetas sahmerdamise. Ta kõndis köögist minema, arvatavasti
asjadele järgi. Kontori moodi ruumi. Ning siis ta läks tööle. Vaatasin
imelikult emale järgi. Mis tal viga on? ''Emal on midagi viga?'' küsisin. Isa kehitas õlgu. ''Räägi temaga.'' ütlesin. ''Õhtul.'' vastas isa.
''On sul ikka väga väga valus?'' küsis isa. Noogutasin jaatavalt. ''Okei, lähme siis arsti juurde, igaks juhuks.'' sõnas isa. Hakkasime tegutsema.
-
Arst
vaatas mu selga ja ütles, et kriimustus on küll, aga valutab ikkagist.
See ei pidanud tähendama seda, et mul selgroo oleks pooleks. Lõin vist
selja natukene kõvasti ära. Tundsin mingit raksatust seljas. Ma ei
rääkinud sellest arstile. ''Isa, palun jäta meid kahekesi.'' ütlesin. ''Olgu.'' oli nõus ja lahkus kabinetist.
''Ma tahaks rasedustetsi teha.'' ütlesin. ''Kas kohe?'' küsis ta. ''Jah!'' ütlesin. ''Olgu, tulen kohe tagasi.'' ta läks mingisse tagaruumi. Üsna kohe tuli arst mingi mapiga tagasi, ulatas mulle lehe kuhu ma pidin andmed panema.
Ning siis hakkasime pihta.
Kui
tehtud, tänasin teda. Arst ütles, et kriimustus paraneb. Seda ma tean
ise ka. Lahkusin kabinetist. Naeratasin kui nägin isa. Ta tõusis
toolilt ja vaatas mulle küsiva näoga. ''Mis?'' küsisin. ''Miks ma ära pidin tulema?'' küsis ta.
------------------
 
 
**
*Autoriõigused olemas.
*9544 tähemärki kasutatud. Vaja vähemalt 1000.

Kanne