Autor: käblik

10-04-2010 18:12:13

Kuidas vend ajab väikse õe nutma?

Tegelikult on need lood naljakad :D

[b]Sünnitusest päevad või vastupidi.[/b]
Olin just kaksteist saanud kui tekkisid need naiste murepäevad. Oi olid need alles valud seda on siiani jube meenutada. Nutsin kodus valust kõvahäälega ja vanem õde helistas emale töö juurde, et mis saab see karjub nagu hull kodus. Ema siis ka kiiruga kodu, kuna laps haige ju. Küsib siis ,kus valutab ja kaua valutanud on? Egas tema ka siis ei taibanud pisikest tõsiasja – tütrest hakkas neiu sirguma J . Ei jäänud muud üle kui kiirabi kutsuda (seal soovitati mulle valuvaigistit anda nii kaua kui kiirabi tuleb). Ema läks rohtu otsima ja vend tuli istus mulle kõrvale ning ütles :“oi-oi, mis nüüd küll saab sa hakkad ju sünnitama. Sinus kõhust tuleb väike tita välja!“ läksin hüsteeriasse kuna ma ju ei teadnud isegi mis mul viga on ja siis veel see et lähen pooleks. Oma karjumisega tekitasin emale veel suurema paanika, kes kutsus ka isa koju. Isa nagu vanarahu ikka tuli minu juurde ja hakkas küsima kuna valud olnud ja kaua kestnud? Vastasin talle kõik ausalt ära ja palusin alandlikult andeks et ta vanaisaks teen. Siis isa ja ema taipasid mis  mul viga on ( oma moodi tänu vennale).  Kiirabi käis sain mingeid hästi kangeid rohte ja soovitati günekoloogi juurde minna kui valud uuesti tulevad. Kui kiirabi lahkus küsis isa, miks ma peaksin sünnitama ja rääkisin ausalt ilusti ära mida vend mulle rääkis sel ajal kui ema rohtu otsis. Ja uskuge mind see sõim mis vend minu hirmutamise eest sai oli hullem kui see valu. Vennaga naerame siiani et ta oleks parema meelega ise sünnitanud kui kuulanud kolm tundi häbist ja halvast käitumisest õega!! (nali seisneb selles et  ma ei teadnud kust laste tekkimine alguse saab ehk siis et meest oleks ka vaja olnud aga uskusin oma venda )
[b]Aa et mul on siis tripper.[/b]
Olin neli-viisteist  kui sain põiepõletiku valus oli pissida ja mina rumaluke läksin vennajuurde jutuga, et ei tea mis küll viga on kaks kolm päeva pole saanud potil käiaja jube valus on. Noo vend ka kohe diagnoosi panema – sul on tripper. Pärisin siis kuidas ravida saab aga tema vastas arsti juures aga ma ei tohi vanematele midagi öelda, sest siis juhtub katastroof. ( ma küll teadsin mis on seks aga kogenud ma seda polnud ja et tripperit kui haigust kuulsin esmakordselt). Oli aeg siis perearstijuurde minna. Ütlesin et valus pissida ja et mull on tripper ja rohtu oleks ka vaja. Perearst vastu et tema ei saa mulle tripperirohtu  välja kirjutada seda teeb erialaarst. Hakkasin äramineja kui ta küsis miks ma arvan et on tripper rääkisin siis valusat pissismisest ja venna diagnoosist mulle. Arst tahtis veel teada minu vahekordadest poistega ja kuna need mul puudusid siis  sain põiepõletiku tee ainult. Viie päevaga oli mu tripper läinud :D . Kui koju läksin siis ma nägin juba venna itsitavat nägu. Uuris kuis läks ja ma nii muuseas vastasin et jah tal oli õigus. Ta oli šokis!!! Õhtul läksin ema tuppa ja rääkisin et kuulsin venda telefoniga rääkimas et tal on valus pissida aga ta ei taha arsti juurde minna kuna ei julgevat neile rääkida mis tal viga on!
Sellepeale mis siis toimuma hakkas on kirjelduseks  ainult vanasõna „kes pärast naerab,  see naerab paremini“

käblik