Autor: Xena

12-04-2010 08:41:13

Kuidas valida just seda ÕIGET koera?

Tihti valime kutsikat just tema välise ilu pärast. Ning tihti ka sellepärast, et kellelgi teisel on selline ja mina ju tahaks ka - see tõug võib ju sobida sinu parimale sõbrale, kuid mitte sulle.

Seega välimus! Kõik muu, mis on koera välimuse taga, jääb tihti tagaplaanile. Kõige muu all peame silmas siis koera suurust, iseloomu, aretuse eesmärke ning vajadusi. 
Koer on meile ju parim sõber, elukaaslane ja isegi laps - kolm ühes! Kuid kas me valime neid kõiki kolme tõesti välimuse järgi??? Usun, et ei...ei piisa vaid välimusest. Olulised on selle isiku huvid, elustiil ja iseloom.
Aktiivsete inimestega leiavad ühise keele aktiivsemad koerad, aga mõni aeglasem koer võib tunda end selliste inimeste kõrval ebakindlana. Koerad, kes on aretatud liikuva eluviisi jaoks (nt jahikoerad), võivad end nn toainimese kõrval ahistatuna tunda. Retriiver on aktiivne koer, kellel on vaja tegevust. Mitte küll üleliia, kuid siiski piisavalt, et selle eest hoiatada. 
Koer võetakse enam kui kümneks aastaks ja temale on vaja pühendada palju aega. Koera ei saa võtta "lapsele seltsiks", sest pahatihti ei pea koer last vääriliseks kaaslaseks ja hakkab otsima peremeest. Kui ta valib selleks sinu ja sina kipud palju ära olema ja ei saa talle piisavalt palju aega pühendada, on ta elu õnnetu. Koera ei saa võtta ka lihtsalt kogemuse saamise eesmärgil. Ta on elusolend, kellel on samuti tähelepanu ja armastuse vajadus.
Esmalt peaks otsustama, milline tõug sobib just sinule. Seda saad teha erinevates netis leiduvates koerte portaalides, kus on pikad ja põhjalikud tõututvustused. Järgmiseks otusta, kas tahad emast või isast isendit. Mõlemal on oma negatiivseid kui ka positiivseid külgi. Emase puhul näiteks see, et tal on kaks korda aastas jooksuaeg, mil ta vajab erilist tähelepanu. Vastupidisel juhul võite varsti olla ametis kutsikatele uute kodude leidmisel. Isase puhul aga see, et emase koera lähedaloleku ajal, mil on jooksuaeg, on isased kergesti kontrollialt väljuvad. Samuti võivad 2 isast hakata pidama võimuvõitlust.
Koer tähendab ka loomulikult seda, et sinu kulutused suurenevad. Talle on vaja osta süüa, teda tuleb igal aastal vaktsineerida, raha kulub ka tema koolitamise ja kui soovite temaga esineda, siis tema näituste ja võistluste peale.
Edasi võiksid käia näitustel ja tõuühingu üritustel, et oma väljavalitud tõust paremat aimu saada. Oma küsimustega saad pöörduda spetsialistide poole ning küsitleda ka koeraomanikke, kes on samas olukorras kui sina olnud. 
Kui oled sobiva kenneli välja valinud, siis tutvu kasvatajaga. Küsida võiksid järgmisi küsimusi: 
*Miks ta on oma koera paaritanud? 
*Kas ta on veendunud, et tema koeral on palju häid omadusi, mida oma järglastele pärandada? 
*On ta paaritanud koera hea aretustöö või raha nimel?
*Kas koeral on näitusehinded ja -tulemused? 
*Kas koer on läbinud mingeid tõukatseid ja koolitusi?
Ning loomulikult palu näidata tõutunnistust (märgitud koera sugupuu ning tõutunnustele vastavus), ka koera veterinaarpassi (märgitud saadud vaktsiinid). Näituste puhul küsida ka nende kohta tõestust. Seda kõike selles, et veenduda kasvataja usaldusväärsuses. Kahjuks on nende hulgas ka meeletult pettureid, kes soovivad vaid raha teenida, müües ning aretades õigete tõutunnusteta ning ka haigeid kutsikaid.
Pesakonna sündides käi kutsikaid jälgimas, nendega tutvust tehes (loovutamisaeg tuleb niikuinii alles paari kuu pärast). Vaata, milline kutsikas sinuga kõige enam kontakti otsib ning kellega tekib nn side - talle pakus sa huvi ja innustub mängust sinuga kahekesi. Ta peaks olema koostöövalmis. Jälgi ka seda, kuidas kutsikad reageerivad sinu käele - puudutustele, silitamisele, patsutamisele - niimoodi saad teada kui sotsiaalsed ja kohanevad nad on. Tihti lastakse kutsadel kasvada kusagil kuuris ning kodust lahkudes on nad muu maailma suhtes arglikud ja pelglikud. Sotsialiseerimine nõuab palju aega ja vaeva - seda  võin ma ka omast käest öelda!!!
Kui lähed kutsikat tooma, uuri kas ta on saanud mikrokiibi (Eesti Kennelliit nõuab, et kõik sündinud pesakonnad oleks märgistatud), samuti uuri ka ussitõrje kohta. Veel palu kutsika veterinaarpassi ja tõutunnistust. Kontrolli kutsika hammaste korralikkust (puseriti ei tohiks olla ning enamiku tõukoerte puhul üleval ja all kihvade vahel peab olema 6 hammast!). Ning isase koera puhul munandite olemasolu, et need oleks korralikult allalaskunud! Küsi kindlasti ka juhendeid koera söötmise ning edasise vaktsineerimise kohta. Kindlasti sõlmi ka ostu-müügileping. See tõestab, et koer on sinu ning kasvataja on raha saanud - nii ei teki hilisemaid komplikatsioone.
Kuid loomulikult ei ole ainult tõukoer koer - ka krants ja segavereline on koerad. Nende valikul käi samuti koeraga "vestlemas" ning püüa teada saada tema iseloomuomadused ja vajadused. Küsi kasvatajalt, kas ta teab, kellega on tema koer paaritunud, nii saad aimu oma kutsika isa iseloomust.
Küsi, kas kutsa on läbinud ussirohukuuri, kui ei siis pead seda ise tegema enne vaktsineerimist. Samuti jälgida ka hammaste korrasolekut, kõrvade puhtust, munandeid, silmade puhtust (ega pole mädased, rähmased), ning nabapiirkonda, et ei oleks songa. Ka karv peab olema puhas ja läikiv (ei tohiks olla kõõma, rääkimata kirpudest ja muudest parasiitidest).
Kõrvade puhul ei tohiks olla pruunikat eritist, see võib viidata sügelislestadele ning pärmseen-infektsiooni olemasolule. Raviks kõrvatilgad ja spot-on lahused (manustatakse turjale).
Mõlema - nii tõukoera kui ka segaverelise korral uuri pärilike haiguste olemasolu!!!
Lisaks veel lõppu, et minul on 2 sedasi valitud koera ning olen nendega äärmiselt rahul Üks on tõukoer ning teine segavereline. Sõbrad missugused!

Xena