Autor: cerridwen

29-04-2010 22:54:29

SEEBIMULL 5

Järjejutt/seebikas

[url=http://blablabla.ee/Artiklid/artikkel/6485]esimese osa juurde[/url]
Tund kestis liigagi kaua. Keskendumisega oli mul loomulikult raskusi - paratamatult rändasid mõtted viimase kahekümne nelja tunni sündmustele ja sellele, kui uskumatu see kõik oli. Uus kool ja kohe uus sõbranna, uus seltskond, Maarius...
Piilusin veel kord selja taha. Ta vaatas vastu.
"Kas ma segan teid?" jõudis järsku hääl mu teadvusesse.
Vaatasin hääle suunas. Keegi nooremapoolsem õpetajanna oli ilmselgelt mind juba tükk aega jälginud ning otsustanud siis mind kogu klassi naerualuseks teha. Maria naeris närviliselt. Kogu klassist kostus itsitamist. Õpetajanna vaatas mulle endiselt otsa.
Tundsin, kuidas ma näost aeglaselt, aga väga järjekindlalt tomatist punasemaks tõmbun.
"Kas ma segan teid?" kordas õpetaja oma küsimust.
"Ei, ei sega..." vastasin pisut katkendliku häälega.
"Sel juhul, palun vastake mu küsimusele," sõnas õpetaja rangelt. Vaatasin talle küsivalt otsa.
Õpetajanna ohkas ning võttis prillid ninalt. "Ma saan aru, et te olete noored ja hormoonid möllavad. Aga see siin on kool ja minu tunnis on kogu tähelepanu kirjandusel. Niisiis, miks lasi Ravic end pärast Joani surma arreteerida?"
Vaatasin hirmunult enda ette. Mis raamatust ta üldse rääkis? Neelatasin, kuid olin vait.
"Sest ta armastas Joani," ütles keegi tülpinud häälel kusagilt klassi tagaosast. Kõik pöördusid vaatama. Lukas oli kätt tõstmata ise minu eest küsimusele vastanud ja vaatas mind nüüd nagu oleksin ma kännuseene IQ-ga.
***
Pärast tunde jalutasime Esmee ja Mariaga välisukse poole. "Noh, räägi nüüd välja!" pahvatas Maria järsku ja vaatas siis murelikult üle õla.
"Ole rahulik, Riia, Maarius läks juba ees ära, " irvitas Esmee. Nad vahetasid omavahel pilgu, millest ma aru ei saanud.
"Mida ma pean välja rääkima?" küsisin muretult, justkui poleks ma pilkude vahetust märganud.
"Noh, Maarius viis su eile pärast pidu koju ja... Oled siis tema uus südamedaam, jah?" päris Esmee mesisel häälel.
"Ei ole!" vastasin pisut liiga teravalt, sain siis aru, et olen end reetnud ja jätkasin pehmemalt: "Või vähemalt, mitte minu teada."
"Ta oli täiesti viisakas," proovisin ma oma väärikust säilitada, "Mitte midagi ei juhtunud," lisasin ma ja kuulsin iseenda ärrituseks, et kõlan pettunult.
"Mh-mhh," noogutas Esmee ja tegi Mariale silma, "Paistab, et sulle on võistleja tekkinud..."
"Esmee!" protesteeris Maria.
"Shh, kuss-kuss," nurrus Esmee, "Pole midagi, seda sa ju tahtsidki, ja nii edasi..."
"Ah lõpeta ära, see oli nii ammu!"
"Kui ammu?"pöördusin otsustavalt Maria poole.
"Mis vahet seal on?" Maria vehkis ärritunult kätega, nagu tahaks ta kärbest ära ajada, " Aitab juba sellest totakast Maariusest! Meil peab olema muustki rääkida kui temast. Minu sünnipäevast näiteks!"
Järgnevad minutid kuulasin pealt Maria ja Esmee arutelu (mina ju kaasa rääkida ei osanud) tuleva peo kohta. Veendusin, et Maria ja Lukas on pärit jõukast perekonnast, sest niivõrd kõrgelennulised plaanid, nagu olid Marial, vajasid paratamatult korralikku finantseerimist:
"Ma mõtlen, et hoopis mina võiksin kõigile ise kingitused teha..."
"Ma tahan, et kõik oleks valge! Valged põrandad ja seinad, valge mööbel, valged toidud! Külalised peavad kah tulema valges!"
"Isa lubas mul rentida Green Club'i, aga ma ise mõtlen, et Valget pidu ei saa Rohelises kohas teha, nii et peab hoopis olema Hotell Holland või Zangora, need
muidugi maksavad rohkem..."
"Ja ma tahan, et teie bänd ka esineks!" teatas Maria Esmeele justkui oleks see mõte talle just sel hetkel tulnud.
"No ma arvasin, et sa ei küsigi," irvitas Esmee ja astus koolimajauksest välja. Ta ei vaevunud isegi tänavanurgale kõndima, vaid jäi sealsamas, kooli ees seisma, otsis välja suitsupitsi, sigareti ja tikud, ning puhus juba paari hetke pärast suitsurõngaid.
Tuulevaikses hilissuveõhtus ei liikunud need eriti ning kogunesid meie ümber nagu väikesed vaimud. Esmee tabas mu pilgu, mis teda pisut aukartlikult piiras, ja muigas.
"Ma arvan, et me läheme Mariaga kahekesi koju," ütles ta kavalalt.
"Ei, mind ei häiri, päriselt..."
"Oi, kiisu, asi pole selles. Mulle lihtsalt tundub, et sulle on eskort saabunud," sõnas Esmee mõtlikult ja viipas suitsupitsiga kusagile teisele poole tänavat.
[url=http://blablabla.ee/Artiklid/artikkel/6480]eelmine osa[/url]
[url=http://blablabla.ee/Artiklid/artikkel/6495]järgmine osa[/url]

cerridwen