Autor: cerridwen

30-04-2010 00:05:57

SEEBIMULL 1

Järjejutt/seebikas.

"Tere! Kas see koht on kinni?"
Neelatasin. Minu ees seisis piltilus meelate huultega blondiin ja viibutas roosa kaustikuga tühjale istmele minu kõrval.
"Ei ole? Superluks!" sädistas ta enne, kui jõudsin suu lahti teha, ning sättis end minu kõrvale istuma.
Poisid mu selja taga piidlesid teda, taipasin seda nende vakka jäänud jutumulinast. Ka neiu minu kõrval sai talle osaks langenud tähelepanust aru ja muigas rahulolevalt. Tüdruku olekust õhkus rõõmsameelsust ja enesekindlust.
Mõistatasin endamisi, miks ta just minu kõrvale istus.Kindlasti oli tal muidki sõbrannasid siin klassis olemas, mina olin aga kõigest uustulnuk.
Piidlesin enda selja taha. Poisid, kes olid just hakanud uuesti omavahel sosistama, jäid nüüd jälle korraga vait. Üks neist, tumedama peaga, irvitas enda ette edasi ja ei teinud püüetki seda minu eest varjata. Teine, hämmastavalt siniste silmadega noormees,vaatas mulle aga otsa kõige siiramal kutsikapilgul ning naeratas.
Ja see naeratus oli hullumeelselt ilus.
Naeratasin pisut vastu, kuid hetke rikkus mingi mutt, kes korraga klassi ees kisama pistis. Pöörasin kiiresti kohal ringi.
"Tervitused teile, 11. c klass!" kires keegi kohutavalt vana, kortsuline ja kõhn naisterahvas klassi ees, "tahtsin teile teie selle aasta esimeses klassijuhatajatunnis südamele panna, et teie sel aastal enest viksimalt üleval piaksite, aga ilmsesti jäin mina juba hiljaks!" (Kuulsin enda selja tagant itsitamist ja nihelemist).
Mutike pidas maha ülimalt tüüpilise pedagoogi loengu sellest, kuidas esimese septembri aktusel peaks inimeseloom enest väärikalt üleval pidama. Vähemalt õpetajad on siin koolis samasugused nagu mujal, lohutasin ennast mõttes.
Olin varem käinud neljas erinevas koolis, mitte üheski kauem kui 3 aastat, ent linnakoolis polnud ma varem õppinud. Ema aga otsustas, et pean keskkooli lõpetama just nimelt linnakoolis, sest see andvat mulle tugevama põhja ülikooli jaoks.
Jõudsin just aknast välja vaadates unelema jääda, kui Mutike klassi ees uuesti kires: "Nõndaks! Te ehk olete juba märganud, siinkohal heitis ta noomiva pilgu noormeestele mu selja taga, "Et meil on klassis sel aastal kaks uut õpilast. Maria Leok, palun tõuske püsti ja näidake ennast klassile."
Minu üllatuseks tõusis püsti seesama linalakk minu kõrval: "Tere minu nimi on Maria, aga mind kutsutakse Riiaks. Olen Kaalude tähtkujust ning mulle meeldivad tõmmud pikka kasvu noormehed ja itaalia köök!" vuristas ta kiiresti justkui telereklaami matkides ning naeratas viimaste sõnade juures väljakutsuvalt.
Klass rõkkas naerust. Klassijuhataja mitte.
"Hästi. Ma loodan, et teie huvide ring laieneb ka matemaatikale, preili Leok! Istuge! Teine uus õpilane on Getter Tuuslar. Palun tõuske ja tutvustage end," kires pedagoog.
Läks paar hetke, enne kui mõistsin, et ta rääkis minust.
Tõusin püsti. Tool krigises vastu põrandat, kui seda eemale lükkasin.
"Mina olen... khmmm!... Mina olen Getter," lõpetasin enda tutvustamise pärasthääle puhtaks köhimist. Kõik olid vait. Vaatasin ringi. Kõige tagumises pingis põrnitses mind keegi tumeda peaga neiu, huul põlastavalt kõveras. Lõin pilgu maha. Möödus veel paar hetke.
"See on kõik?" uuris klassijuhataja. Noogutasin. "Siis istuge, preili Tuuslar!"
Istusin punastades. Miks ma küll kunagi käituda ei oska? Ahastasin enda ette.
Põrnitsesin aknast välja kuni klassijuhataja jälle kires ja meid kõiki koju saatis. Kõndisin mööda minu jaoks peadpööritavalt pikki koridore nälisukse poole, kui keegi mu tagant hõikas:
"Kuule! Jah, sina!"
Pöördusin.
Maria viipas mulle ning naeratas: "Lähme koos, kuule. Sobib?"
[url=http://blablabla.ee/Artiklid/artikkel/6457]järgmine osa[/url]

cerridwen