Autor: laici65

10-01-2012 10:16:11

Naine ja mees keskea lävel

Keskiga on üks elu arenguetappe. Mida täpsemini me teame ja arvestame selle eluperioodi iseärasusi, seda sujuvamalt areneme edasi.

Beebiiga, kooliminekuaeg, murdeiga, pere loomise periood – kõikidel
nendel eluetappidel on omad iseärasused, mida ei tohiks eirata. Need
arenguetapid on justkui elupüramiidi laia aluse ehitamine. Püramiidi
terav tipp on aga keskiga, kust jätkub küpse inimese vaimne areng.
Varasem elustiil (toit, liikumine, mõtlemine, pahedest hoidumine) on
suuresti määrav, milline on inimese tervisepagas elu teisel poolel.
[b]Kõige alus on mõtlemine[/b]

Mõtlemisest oleneb, kumb kahest põhilisest eluhoiakust on inimesele
omane: tulen ise toime (elu oleneb minu enda otsustest) või olen ohver
(minu heaolu ja tervis oleneb teistest).
Kui enda elu
teistest sõltuvaks pidav inimene kolmekümneselt-kolmekümne viieselt
mõtlemises korrektiive ei tee, võib ta end keskeas üsnagi täbarast
olukorrast leida. Sagedasti võib seesugune “eluohver” sukelduda
enesehaletsemisse, tervisehädade ületähtsustamisse, virisemisse ja
möödunud aegade taganutmisse. Selle asemel et eluga rõõmsameelselt edasi
minna ja areneda, takerdub ta väärmõttesse: olen vana, minu elu on
otsas. Ees on aga tervelt pool elust!
Neljakümnendatele
aastatele lähenevaid naisi ning viiekümnendatele liginevaid mehi
hakkavad kummitama küsimused: mida olen elus teinud, mida saavutanud,
kas see ongi see, mida olen elult oodanud, mida tahan veel teha, mida
muuta. Keskea lähenedes kardetakse fertiilse aja lõppemist, seetõttu
hakatakse kohati mõtlematult otsima võimalusi meheks või naiseks olemise
tõestamiseks. Tuntakse paanilist n-ö viimase võimaluse hirmu, andmata
aru, et suguhormoonide vähenemine pole täisväärtusliku elu lõpp, vaid
täiuslikuma ja küpsema arengu algus. Keskealine inimene peaks oskama
leida tasakaalu omaenda soovide, lähedaste inimeste ootuste ja
olemasolevate võimaluste vahel.
[b]Tervist mõjutab elustiil[/b]

Keskiga on tervise seisukohast mõneti nagu lakmuspaber, mis näitab
varasemat elustiili. Mida ettemõtlevamalt on inimene toitunud ja
tegutsenud, seda vähem on tal tõenäoliselt elu teisel poolel
tervisehädasid.
Elu keskpunktis vajavad ülevaatamist nii
senine menüü kui ka harjumused. Alates sellest ajast vajatakse vähem
kaloreid kui enne: seega tuleks süüa vähem, aga läbimõeldult. Viimane
aeg on lõpetada ennasthävitav eluviis: suitsetamine, virisemine,
ületöötamine ning asendada need liikumise ja huvipakkuva
enesearendamisega.
Juba neljakümnele lähenevatel naistel ja
meestel võivad välja lüüa ebaterve elustiili tagajärjed:
kõrgvererõhktõbi, diabeet ja luuhõrenemine. Ükski neist kolmest ei
üllata üleöö, vaid hakkab vaikselt oma tulekust teada andma. Meestel
hakkab vererõhk tõusma juba kolmekümnendates, mil kahjuks sellele
piisavalt tähelepanu ei pöörata. Võimalikult varane arsti kontrolli alla
pääsemine ja ravi säästab nii mõnestki südame ja veresoonkonna
kroonilisest haigusest elu teisel poolel. Vererõhutõusu mõttes
riskantseim aeg on meestel neljakümnendad, naistel viiekümnendad aastad.
Haigust soodustavad suitsetamine, soola ja kohviga liialdamine,
ületöötamine, stress, ülekaalulisus ja vähene liikumine.
II
tüüpi diabeet on peamiselt valede toitumisharjumuste ja ülekaalu
tagajärg, mis võib tabada nii mehi kui ka naisi 40-50 eluaasta ringis.
Diabeedi tüsistused võivad olla neerupuudulikkus, neerukahjustused,
nägemise kaotus, perifeerse närvisüsteemi häired, veresoonte lupjumine
ja südameinfarkt. Kusjuures tüsistusi võib naistel ette tulla sagedamini
kui meestel. Luuhõrenemine kimbutab üldjuhul hapraid ja pikakasvulisi
naisi, kes suitsetavad ja joovad palju kohvi. Suitsetavaid ja
väheliikuvaid mehi tabab luuhõrenemine harvem ja hiljem. Sümptomid on
inimese pikkuse vähenemine, seljavalud, kergesti tekkivad luumurrud.
Haiguse ärahoidmiseks peab igapäevane toit (seda eelkõige enne 35.
eluaastat) sisaldama kaltsiumi ja D-vitamiini (leidub rohkesti
piimatoodetes), mida aitab organismil omandada liikumine värskes õhus
(kõnd, suplemine, tervisesport). Kui toit ei sisalda piisavalt
kaltsiumi, siis tuleks seda õhtuti lisaks võtta: 500 mg kaltsiumi koos
200 toimeühiku D-vitamiiniga.
Hormonaalse süsteemi muutused
keskeas võivad põhjust anda rinnavähi või mõne muu pahaloomulise kasvaja
ilmsikstulekule. Esimesed muutused rakkudes, mis viivad pahaloomulise
kasvajani, on tavaliselt tekkinud juba 10–15 aastat varem. Soodumuse
selle edasiarenguks loob aga vale elustiil nii enne kui ka eriti pärast
35. eluaastat. Seepärast on tähtsad õige toit, aktiivne eluviis,
pahedest-liialdustest hoidumine, regulaarsed mammograafilised uuringud,
günekoloogi külastamine ja enda jälgimine: rindade enesekontroll,
arusaamine keha toimimisest ja muutustest selles eas.
Nõrk
lihastik hakkab keskeale liginevatele meestele ja naistele sagenevate
selja- või liigesevaludega märku andma, et oleks viimane aeg hakata
süstemaatiliselt sportima.
Ealise lihastoonuse nõrgenemisega
on seotud nii meeste kui ka naiste hulgas sagenev norskamine, mistõttu
inimene ei puhka alati hästi välja ja organismis võib tekkida üldine
hapnikunälg.
Silmalihaste ealine väsimine ei lase silmaläätse
kumerusel endise paidlikkusega muutuda ning toob kaasa kaugnägevuse ja
lugemisprillid.
[b]Hormoone napib[/b] Keskiga on üks
hormonaalse tasakaalutuse perioodidest. Kui alates puberteedieast hakkab
keha aktiivselt tootma suguhormoone, mis vahel kipuvad isegi elu ja
emotsioone juhtima, siis keskikka jõudes väheneb järk-järgult nende
hormoonide tootmine ja ka mõju. Naiste puhul võib suguhormoonide taseme
langus olla mõnevõrra järsem ja igapäevaelu häirivam kui meestel; sel
puhul määrab naistearst hormoonasendusravi. Neljakümnele lähenev mees
võib hakata tundma üldist töövõime kahanemist ja seksuaalse toonuse
langust ning tal võib ilmneda läbipõlemise sündroom. Ligi pooltel
50-60aastastel meestel esineb erektsioonihäireid. Neile tuleks
tähelepanu pöörata: õigeaegselt alustatud ravi või paarisuhte
parandamine annab häid tulemusi. Tihti võib impotentsus alarmeerida
algavast südamehaigusest – edukalt ravida saab algstaadiumis mõlemaid.
Ent selle asemel, et arstilt abi otsida, võib mees hakata probleemide
varjamiseks või eiramiseks käituma konfliktselt, sukelduda töösse või
hakata elama tervist laastavalt.
Mehel on põhjust minna
perearsti, meestearsti või uroloogi vastuvõtule, kui öist und hakkab
segama sage urineerimisvajadus. See võib viidata algavatele
eesnäärmeprobleemidele, mis õigeaegse ravi korral on kõrvaldatavad.
Alates 45. eluaastast tuleks kord aastas lasta teha uriini- ja
veenivereanalüüs ning kontrollida vererõhku.
Naistel võib
tekitada östrogeenipuudus väga erinevaid häireid: ebakorrapärased
menstruatsioonid, kuumahood, depressioon, mäluhäired, unetus, hammaste
lagunemine, limaskestade ja naha kuivus, seksuaalelu häired, kuseteede
põletikud jm. Kui sellised vaevused tekivad, tuleks naistearstiga
konsulteerida, kas poleks tarvis hormoonasendusravi. Ravist saadav kasu
on seda suurem, mida varem abivajaja seda alustab.
Alates
neljakümnendast eluaastast võib naistel esineda ealine jalgade väsimine:
pöialiigeseid õiges asendis hoidvad struktuurid väsivad, tallavõlv
lamendub ning selle tagajärjel tekivad pöiavalud ja suureneb
kinganumber. Abi saab toestavatelt jalatsite sisetaldadelt. Lihaste
loidusest ja hormoonide vaegusest tingitud öist ja sagedast
urineerimisvajadust aitavad leevendada vaagnapõhjalihaseid tugevdavad
harjutused ja tupesisene väikeste doosidega östrogeenasendusravi.

Ealisest jämesoole loiust talitlusest tingitud kõhukinnisuse puhul
aitavad õige toit, piisav veejoomine (1–1,5 liitrit päevas), liikumine
ja vajaduse korral looduslikud soolte tegevust stimuleerivad ained (nt
senna, paakspuu, kuivatatud puuviljad).
[i]Artikkel on valminud koostöös psühholoog [b]Maie Gutmani[/b], naistearst [b]Made Laanpere[/b] ja meestearst [b]Margus Punabiga[/b].[/i]
[i][/i] [b] [/b] [b]Keskea võimalikud häired[/b]
[b]naised 35.–50. eluaastani[/b]
       juuste hallinemine        vererõhu hüplemine       
vere suhkrutaseme tõus        vere kolesteroolitaseme tõus       
kõrgvererõhktõbi        II tüüpi diabeet         luude hõrenemine,
luumurrud         kaugnägevus         norskamine        
urineerimisvajaduse sagenemine         pärasooletalitluse loidus
        limaskestade kuivus         soodumus rinnavähi ning südame-
ja veresoonkonnahaiguste tekkeks         suguhormoonide nappusest
tingitud individuaalsed vaevused         enesehaletsushood
[b][/b] [b]mehed 35.–60. eluaastani[/b]
        juuste hõrenemine ja hallinemine         vererõhu
hiiliv tõus         vere suhkrutaseme tõus         vere
kolesteroolitaseme tõus         kõrgvererõhktõbi         II tüüpi
diabeet         seljavalud, luude hõrenemine         kaugnägevus
        norskamise sagenemine         öine sage urineerimispakitsus
        üldine füüsilise võimekuse vähenemine        
erektsioonihäired         soodumus eesnäärmekasvajale ning südame ja
veresoonkonna haigustele         impotentsus        
rahulolematus, stress

laici65