Autor: laici65

10-01-2012 12:43:49

Seitse probleemi, mis näitavad väärarusaamu vägistamise kohta

Meediakriitik ja feminist Soraya Chemaly kirjutas, et «vägistamiskultuur» on tänapäeval liigagi tavapärane

Seksuaalne vägivald käib ülekaalukalt tüdrukute ja naiste kahjuks, kuid
paraku pole ka väiksemad lapsed alati kaitstud, vahendas [url=http://www.huffingtonpost.com/soraya-chemaly/definition-of-rape_b_1190255.html?ref=women]huffingtonpost.com[/url] Seda õigustatakse, talutakse, ignoreeritakse ja muudetakse tavaliseks läbi käitumise, tavade ja meedia.

Vägistamise üle tehakse väga palju nalja. On olemas näiteks arvutimäng
RapeLay, milles saab kehastuda vägistajaks, Facebookis on kahtlase
sisuga lehti, sellest lauldakse poplauludes ja muudki. Ühendriikides
koostas Vermonti ülikooli fraktsioon küsitluse «Keda sina vägistaksid?».

Kõik see näitab, kui jaburalt tavapärane nähtus see on. Soraya Chemaly
sõnul peaks ühiskond tervikuna tegelema probleemiga veidi paremini. Ta
tõi välja punkte, mis vajaksid süvenemist.

[b]1. Vägistamisjuhtumite arvukuse puhul liialdustesse uskumine[/b]

2002. aastal koostati tudengite seas uuring, mis näitas, et nii mehed
kui naised usuvad, et 50 protsenti vägistamissüüdistustest on valetatud.
FBI sõnul võivad aga kõigest 1-2 protsenti süüdistustest osutuda
põhjendamatuteks.

Meedia puhub sageli valesüüdistuse väljatulekul selle nii suureks, et
see jätab vale arusaama kogu probleemist. Tegelikult on hulga rohkem
neid naisi, kes varjavad seda, mis nendega juhtus, kui neid, kes
valetavad, et midagi juhtus.

[b]2. Vägistamist portreteeritakse peamiselt kui vägivaldset ja heteroseksuaalset[/b]

Selle müüdi all kannatavad kõige rohkem poisid. Detsembris avaldati ühe
uuringu tulemusi, mis näitas, et poisse vägistatakse kaks korda
tõenäolisemalt kui tüdrukuid. 28 protsenti meesohvritest tunnistas, et
intsident juhtus, kui ta oli vanuses 6- 10 aastat.

Samas vanade tüdrukute seas juhtus seda 12 protsendil. Siiski, naiste
puhul ei toimu numbrites langustrendi ohvrite vananemisel. Stereotüüpne
mõtlemine ja seksism ei lase inimestel mõista, et ohvriks võib olla kes
tahes.

[b]3. Räägitakse sellest, kuidas naised vägistavad mehi, nagu see oleks täpselt samaväärne[/b]

See, et naisi kontrollitakse suurema seksuaalse ja koduvägivallaga ei
tähenda, et rünnakuid ja vägivalda kannatanud mehed oleksid
vähemolulised või et nendega juhtunu ei ole nii kohutav.

Oluline on siin aga see, et iga kord, kui tehakse juttu naisohvritest,
siis ei ole mõtet tuua näiteid vägistajatest naistest, kes on siiski
äärmiselt erandlikud nähtused.

Uuringud on näidanud, et meessoost vägistamisohvreid on 1-2 protsenti,
kuid naissoost lausa 20 protsenti. Seega jäävad sinna 1-2 protsendi
meeste hulka ka need, keda on vägistanud naissoost isik.

[b]4. Tüdrukutele, aga mitte poistele vägistamise ennetamise õpetamine[/b]

Mõistab naise seda või mitte, kuid tal on ilmselt omad nipid, kuidas
vältida vägivalda. Siiski ei muuda olukorda enne miski, kui mehed ei õpi
kaastunnet, ei takista agressiivset sõpra või ei aita ohu korral
sõbrannat või sugulast.

[b]5. Ohvrite süüdistamine ja häbistamine[/b]

«Ta ise noris seda»
«Ta oli purjus»
«Kas nägid, mis tal seljas oli?»

Ilmselgelt peavad ka naised hoolitsema oma turvalisuse eest, kuid
poisid ja mehed peavad mõistma, et mitte miski ei õigusta vägistamist.
Olgu naine väga paljastavalt riides ja purjus, siiski peab ta
vahekorraks andma oma nõusoleku.

[b]6. Kahetsuseta väärkohtlejaid ja vägistajaid ei mõisteta piisavalt selgelt ja häälekalt hukka[/b]

Inimesed kipuvad kurjategijaid kaitsma, autasustama ja ülistama, kui
nad on kuulsad meelelahutajad või avaliku elu tegelased. Kui paljud
maksavad kinoraha, et näha näitlemas Mel Gibsonit või nautida Roman
Polanski filme? Paljud maksavad peale, et kuulata Chris Browni?

Andes eeskuju oma lastele, et me ignoreerime tuntud meeste vägivaldsust, õpetame neilegi seda, et see on normaalne.

[b]7. «Ma ei vägista ja ma ei tunne ühtegi vägistajat»[/b]

Mehed ei peagi tundma end kollektiivselt vastutavana
seksuaalkurjategijate ees, kuid nad ei tohiks ka koheselt muutuda
kaitsvaks, ründavaks, isiklikuks ja pöörata probleemi naljaks, kui
vägistamisteema esile tuleb.

Mehed peaksid olema vihased, kuid mitte feministide ja nende peale, kes
vägistajatest juttu teevad, vaid selle ühiskonna peale, mis on loonud
neist illusiooni kui agressiivse ja kontrolli ihaldav sugupool, kes ei
suuda oma sugutungi ohjeldada.

Kui vägistamist peetakse üldiselt naiste teemaks, on see Soraya Chemaly
sõnul siiski meeste probleem. Pelgalt statistika põhjal saab öelda, et
vaid mehed saavad peatada vägistamise.

Vägistajad saavad sellest vaid julgustust edasitegutsemiseks, kui me
neid ignoreerime, tõlgendame probleemi valesti, alahindame teemat ja
kahtleme toimunus. Ehk tuleb kunagi ka aeg, mil vägistamine ei ole
tavapärane elu osa.

Toimetas
[url=mailto:linda.parn%28at%29postimees.ee]Linda Pärn[/url], reporter

laici65